Meie loodusfestivali algus
Loodusfestival algas minu jaoks juba eelmisel aastal, kui pidime valima mõned fotod, mis lähevad loodusfestivali raames fotonäitusele. Siis ma sain teada, et on olemas selline asi nagu loodusfestival ning et teisel kursusel tuleb ka meil see korraldada.
Sel õppeaastal hakkaski asi kohe suure hooga pihta. Esimesel sessil mind kohal ei olnud, kuid kaaslaste käest kuulsin, et igaüks oli oma ideed välja käinud ja toimunud oli suur ja elav arutelu.
Google draivi tehti tabel, kuhu igaüks sai panna kirja oma ideed. Ideid koguti palju - et siis oleks, mille seest valida. Mina tegin ettepaneku, et võin korraldada töötoa kärbseseene kui olulise väeka ravimtaime teemal. Oleksin kutsunud siis vastava külalisesineja.
Minu teiseks ettepanekuks o,i, et võin korraldada töötoa metafoorkaartidega, kuhu oleksin siis valinud looduspiltidega metafoorkaardid. Teatavasti on metafoorkaardid sild alateadvuse ja tavateadvuse vahel ning pildil kujutatu hakkab meie jaoks vaid meile omast lugu jutustama ja kirjeldades pildil nähtut, võime märkamatult endagi väljakutsetele lahendused leida.
Järgmistel koolikordadel räägiti asjast juba täpsemalt ja toimus ka ideede sõelumine ja arutamine. Mõtteid oli kõigil väga palju, kuid midagi konkreetset esile ei kerkinud.
Erinevate ainete õpetajad olid ka meile oma nõu ja jõuga toeks ning abistavate küsimuste kaudu aitasid meil selgusele jõuda, mis võiks meie kursusele sobiv lähenemine olla.
Mitugi õpetajat väljendas seisukohta, meie kursusel on väga palju tugevaid isiksusi, mistõttu võib konsensusele jõudmine meil ka raske olla.
Juhiks festivali korraldamisel oli meil Laura, kes oli väga tubli, asjalik, fokusseeritud ja otsis häid lahendusi.
Ühel hetkel aga Laura taandas ennast juhi kohalt ja siis oli ehk ka ideede settimise aeg.
Sel õppeaastal hakkaski asi kohe suure hooga pihta. Esimesel sessil mind kohal ei olnud, kuid kaaslaste käest kuulsin, et igaüks oli oma ideed välja käinud ja toimunud oli suur ja elav arutelu.
Google draivi tehti tabel, kuhu igaüks sai panna kirja oma ideed. Ideid koguti palju - et siis oleks, mille seest valida. Mina tegin ettepaneku, et võin korraldada töötoa kärbseseene kui olulise väeka ravimtaime teemal. Oleksin kutsunud siis vastava külalisesineja.
Minu teiseks ettepanekuks o,i, et võin korraldada töötoa metafoorkaartidega, kuhu oleksin siis valinud looduspiltidega metafoorkaardid. Teatavasti on metafoorkaardid sild alateadvuse ja tavateadvuse vahel ning pildil kujutatu hakkab meie jaoks vaid meile omast lugu jutustama ja kirjeldades pildil nähtut, võime märkamatult endagi väljakutsetele lahendused leida.
Järgmistel koolikordadel räägiti asjast juba täpsemalt ja toimus ka ideede sõelumine ja arutamine. Mõtteid oli kõigil väga palju, kuid midagi konkreetset esile ei kerkinud.
Erinevate ainete õpetajad olid ka meile oma nõu ja jõuga toeks ning abistavate küsimuste kaudu aitasid meil selgusele jõuda, mis võiks meie kursusele sobiv lähenemine olla.
Mitugi õpetajat väljendas seisukohta, meie kursusel on väga palju tugevaid isiksusi, mistõttu võib konsensusele jõudmine meil ka raske olla.
Juhiks festivali korraldamisel oli meil Laura, kes oli väga tubli, asjalik, fokusseeritud ja otsis häid lahendusi.
Ühel hetkel aga Laura taandas ennast juhi kohalt ja siis oli ehk ka ideede settimise aeg.
Uuel aastal uue hooga
Korraldamise käigus avaldasid mitmedki õpetajad arvamust, et varasematel aastatel ei ole ükski kursus Loodusfestivali korraldamisega nii vara pihta hakanud ja et meie oleme oma tegevusega täiesti graafikus.
Ometi oli meil teadmatus, kuidas ja kus saab festival toimuma, kuigi tööd oli tehtud ja ideid oli palju.
Arutasime, kes võiks olla festivali sihtgrupp, kas lapsed või täiskasvanud.
Kuna ühel hetkel tundus eriarvamusi - millest kõik küll väga head - olevat väga palju, otsustasime, et igaüks valib endale meelepärase teema ja tegevuse, viib läbi kõik sellega seonduva korraldusliku poole, nig mis kõige olulisem, juhib ennast ise ja ka vastutab oma lõigu eest ise. See tundus kõigile osalejatele sobivat.
Selleks ajaks olid määratud ka vastutajad erinevates valdkondades - turundus, sotsiaalmeediakajastus.
Uueks juhiks sai Kersti. Kerstile sobib see rolla väga hästi - ta on ülesannete jagamisel konkreetne ja täpne, ilma liigsete emotsioonideta.
Vahepeal kõlas ka mõte, et saab toimuma festival nimega "Läänemaa tuleb külla," mis oleks tähendanud festivali toimumist Tallinnas, kuid praeguse seisuga toimub erinevaetst lõikudest koosnev festival just seal, kus vastava lõigu korraldaja oma osa läbi viib.
Ometi oli meil teadmatus, kuidas ja kus saab festival toimuma, kuigi tööd oli tehtud ja ideid oli palju.
Arutasime, kes võiks olla festivali sihtgrupp, kas lapsed või täiskasvanud.
Kuna ühel hetkel tundus eriarvamusi - millest kõik küll väga head - olevat väga palju, otsustasime, et igaüks valib endale meelepärase teema ja tegevuse, viib läbi kõik sellega seonduva korraldusliku poole, nig mis kõige olulisem, juhib ennast ise ja ka vastutab oma lõigu eest ise. See tundus kõigile osalejatele sobivat.
Selleks ajaks olid määratud ka vastutajad erinevates valdkondades - turundus, sotsiaalmeediakajastus.
Uueks juhiks sai Kersti. Kerstile sobib see rolla väga hästi - ta on ülesannete jagamisel konkreetne ja täpne, ilma liigsete emotsioonideta.
Vahepeal kõlas ka mõte, et saab toimuma festival nimega "Läänemaa tuleb külla," mis oleks tähendanud festivali toimumist Tallinnas, kuid praeguse seisuga toimub erinevaetst lõikudest koosnev festival just seal, kus vastava lõigu korraldaja oma osa läbi viib.
Festival ja mina
Mul oli kaua raske määratleda oma rolli selles festivalis - kõik tundus põnev, aga mis on see eriline, mis iseloomustab mind?
Otsustasin aga jääda oma liistude juurde ning keskenduda kirjutamisele - kirjutada lugu meie armastatud õpetajast Marje Loidest. Mõte hakkas idanema mu peas siis, kui käidi välja ööülikooli loengu idee Marje Loidega - siis mõtlesin, et miks mitte veel üks meediakajastus temast. Otsustasin teha loo Marje Loidest ajakirja "Tervendaja," kuhu ma varemgi kaastööd teinud olen. Ühtlasi nägin selles artiklis ka võimalust tõmmata meie festivalile avalikkuse tähelepanu ja tuua seda rohkem pildile.
Õpetaja Marje oli looga kenasti nõus. Ma valmistasin ette mõned küsimused ja saatsin need aasta lõpius talle meilile. Sel aastal leppisime kokku intervjuu aja, et saaksime vestelda ja ma saaksin seda lindistada.
Tänaseks on see tehtud ja loo mustand ehk lindistuse põhjal tehtud mustand valmis.
Jääb üle veel lugu kokku kirjutada ja Marjele ülevaatamiseks saata.
Otsustasin aga jääda oma liistude juurde ning keskenduda kirjutamisele - kirjutada lugu meie armastatud õpetajast Marje Loidest. Mõte hakkas idanema mu peas siis, kui käidi välja ööülikooli loengu idee Marje Loidega - siis mõtlesin, et miks mitte veel üks meediakajastus temast. Otsustasin teha loo Marje Loidest ajakirja "Tervendaja," kuhu ma varemgi kaastööd teinud olen. Ühtlasi nägin selles artiklis ka võimalust tõmmata meie festivalile avalikkuse tähelepanu ja tuua seda rohkem pildile.
Õpetaja Marje oli looga kenasti nõus. Ma valmistasin ette mõned küsimused ja saatsin need aasta lõpius talle meilile. Sel aastal leppisime kokku intervjuu aja, et saaksime vestelda ja ma saaksin seda lindistada.
Tänaseks on see tehtud ja loo mustand ehk lindistuse põhjal tehtud mustand valmis.
Jääb üle veel lugu kokku kirjutada ja Marjele ülevaatamiseks saata.
Lugu valmib
Loo kirjutamise ülesannet võtsin väga tõsiselt, sest see tundus üsna vastutusrikas - kirjutada meie armastatud õpetajast nii hästi, et jääks tunne, et kõik sai õeldud ja on ilusti kirjutatud ka. Minu perfektsionismuse juures päris väljakutsuv. Aga põnev loomulikult ka.
Kirjutasin, parandasin ja täiendasin päris mitu päeva - et oleks loogiline ülesehitus, oleks juttu õpetaja lapsepõlvest, mis teda botaanikuks saama suunas, samuti taimedest ja nende kasutusviisidest, kuid et kõlama jääks ikkagi õpetaja Marje kordumatu erilisus.
13. märtsil sain loo valmis, saatsin õpetaja Marjele ära ja juba järgmisel hommikul sain temalt teksti väikeste paranduste ja täpsustustega tagasi. SAmuti saatis ta pildid. Viisin parandused sisse, helistasin ja kooskõlastasin veel ühte-teist ning täna, 13. märtsi hommikul saatsin loo ajakirja ära. Koostöö õpetaja Marjega oli tore, töö läks ladusalt ja võib öelda, et olen oma plaanidega isegi graafikust ees.
Nüüd jääb üle vaid loo ilmumist maikuu "Tervendaja" ajakirjas oodata.
Kirjutasin, parandasin ja täiendasin päris mitu päeva - et oleks loogiline ülesehitus, oleks juttu õpetaja lapsepõlvest, mis teda botaanikuks saama suunas, samuti taimedest ja nende kasutusviisidest, kuid et kõlama jääks ikkagi õpetaja Marje kordumatu erilisus.
13. märtsil sain loo valmis, saatsin õpetaja Marjele ära ja juba järgmisel hommikul sain temalt teksti väikeste paranduste ja täpsustustega tagasi. SAmuti saatis ta pildid. Viisin parandused sisse, helistasin ja kooskõlastasin veel ühte-teist ning täna, 13. märtsi hommikul saatsin loo ajakirja ära. Koostöö õpetaja Marjega oli tore, töö läks ladusalt ja võib öelda, et olen oma plaanidega isegi graafikust ees.
Nüüd jääb üle vaid loo ilmumist maikuu "Tervendaja" ajakirjas oodata.
